Polegi ammu jõudnud kirjutada ja nüüdseks on ainult kaks nädalat veel koju tulekuni. Aeg on ikka nii kiiresti läinud, eriti viimased kuud. Üldiselt on tunded väga kahetised: tahaks koju, tahaks oma inimesi, aga samas on siin ka nii palju head. Kuigi tuleb tunnistada, et nüüdseks oleme ka kõrvalt juba päris palju probleeme näinud, just kooli koha pealt ning ei saa tõesti öelda, et rohi on kusagil mujal rohelisem kui oma kodus.
Koolis käivad viimaste nädalate jooksul korralikud ettevalmistused semestri lõpu etenduseks. Igapäevaselt on proovid lisaks tavalistele tundidele ning ei ole just kõige lihtsam mitu tundi järjest saalis higistada, kui väljas on 30 kraadi, õhku pole, lihased väsinud, isegi niisama seistes hakkab higi tilkuma. Nende proovide jooksul olen kogenud väga palju erinevaid emotsioone, sest koreograaf on üks ütlemata omapärane inmene. Pushib ja pushib sind nii kaua, kuni maas hingeldad ja ikkagi ei ole see tema jaoks piisavalt füüsiline. Teda iseloomustab näiteks selline lause: I know you are tired, I just don't care. I mean I care but not that much :D Ehk siis olen tundnud tohutut väsimust, frustratsiooni, suurt õnne uute saavutuste üle, olen olnud enda üle väga uhke, sest ta on minus toonud välja nii palju uusi asju, aga ega see pole kergelt tulnud. Kõige paremini jääb temast meelde lause, mis iseloomustab ka tema õpetamisviisi: Don't be afraid of the effort! õige ka! Viimased kaks nädalat on veel pidevad läbimängud, et etendusel tuleks kõik juba loomulikumalt ja saaks esinemist nautida. Lisaks sellele on nii mõnegi õppejõuga juba ära olnud nende viimased tunnid, millest on küll väga kahju. Eks tuleb õnnelik olla selle üle, et üldse nende tundides käia saime ja nad meie arengule on omalt poolt midagi juurde andnud.
Tähistasime Marie sünnipäeva ja aitasime tal kooke teha. Saime taas uusi tutvusi juurde, väga tore oli ;)
Käisime mäe sees draakoniga sõitmas :D
Tegelikult oli see linnaosa miniatuursem, kui tavaline linn.
Lisaks olid seal erinevad ruumid erinevate muinasjuttude stseenidega, aga seal oli kahjuks liiga pime, et häid pilte saada.
Oleme juba paar korda ka järve äärde jõudnud ja täna käisime ujumas. Liiva seal küll pole, aga sellest hoolimata väga ilusa vaatega koht. Ja täna oli vesi isegi minu jaoks piisavalt soe, et ujuda :D
Minul on nüüd rõdu peal tuvide kaitseks plastmassist vares :D natukene on olukord isegi paremaks läinud.
Lõpuks käisime ära ka ARS electronica center-is, mis on sama põhimõttega nagu AHHAA keskus, aga pole siiski nii lahe :D saime vaadata erinevate linnade panoraampilte ja neid tohutult sisse zoom-ida nii, et kvaliteet ei muutunud; trumme mängida; enda keha seest näha erinevate kihtide kaupa ( tegelikult oli see üldiselt naise keha, aga sai plaati enda ees liigutada, mille peale siis kuvati elektrooniliselt pilt, mis sul selle koha peal kehas olema peaks). Nägime ka ühte mütsi, mis oli disainitud nii, et kui sa naeratad, siis on kõik hästi, aga kui ei naerata, siis torkab nõel sind kuklasse :D
Eile oli üritus LangeNacht, mille raames toimus linnas palju erinevaid kultuurseid üritusi. Käisime vaatamas kuut erinevat etteastet, mis olid kõik meie kooli õpilastega seotud. Tuleb tõdeda, et tehniline tase on siin ikka päris kõrge :)
Üks tohutult armas pood.
Kamili väike lõuna :D
Eks ole veel muid asju ka teinud, aga hetkel meenusid need ;) Kaks nädalat veel pingutada, nautida ja võtta viimast!
Päikest ;)
Liis
